Kas parem on istutada puid või lasta troopilistel metsadel loomulikul teel kasvada?

 Troopiliste metsade raadamine on kliimaprobleemi ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise oluline tegur. On ettevõtteid, kes tegelevad metsakinnistute ostmisega ja seejärel metsa majandamisega, et kaitsta metsa ja selle ressursse. Teadlased ja looduskaitsjad vaidlevad selle üle, kuidas tõhusalt katalüüsida nende metsade taastumist selle tulemusena. Kuidas muuta kändude, palmiõliistanduse või isegi rohtukasvanud maa-ala terveks metsaks, mis kubiseb kohalikest liikidest?

Metsamehed on alati lootnud puude istutamisele, mis tundub iseenesestmõistetav. Mõned taastamisökoloogid on seda strateegiat aga kritiseerinud, väites, et noorte puude istutamine ja hooldamine on kallis ja ebaefektiivne väärtuslike ressursside kasutamine. Samuti juhivad nad tähelepanu sellele, et kui istandusi lõigatakse ja kasutatakse lühiealiste puittoodete, nagu paber või papp, jaoks, vabaneb kasvavatesse puudesse kinni jäänud süsinik kiiresti atmosfääri.

Samuti on mõned hästi dokumenteeritud näited puude istutamise kohta, millel on kahjulikud tagajärjed. Näiteks kui laiendati Hiina metsas asuvat lössi platood, suurenes pinnase erosioon ning inimestele ja põllumajandusele jäi vett vähemaks. Tšiilis tekitasid puude istutamise toetused soovimatut stiimulit puid istutada, mitte kaitsta looduslikke metsi. Aastatel 2006–2011 kaasnes programm loodusliku metsakatte kadu kogu riigis ning puudesse salvestatud süsiniku kogus ei muutunud.

Kas jätta see looduse hooleks?

Looduslik taastumine on termin, mis kirjeldab teistsugust meetodit. Tavaliselt hõlmab see tarastamist või uusi õigusakte, et kaitsta ala, mida soovite uuendada, ja seejärel lubada metsal looduslikult uuesti kasvada pinnasesse maetud uinuvate seemnete või tuule või loomade poolt levitatud seemnete kaudu.

Looduslikul taaselustamisel on palju eeliseid: see nõuab vähe infrastruktuuri või tehnilisi teadmisi ning sageli on selle rakendamine odav. Samuti on näidatud, et looduslik uuenemine aitab taastuda metsa biomassil ja bioloogilisel mitmekesisusel. Looduslik uuenemine võib tunduda kasulikuks võimaluseks nii majandusarengu kui ka keskkonnakaitse seisukohast.

Sotsiaal-ökoloogilised tegurid muudavad selle sõnumi aga keerulisemaks. Esimene ja kõige olulisem samm on kaitsta kasu mis tahes sekkumise eest, sest nii looduslikult uuenevaid kui ka tahtlikult taastatud metsi saab üleraiumisega hävitada, kui neid ei kaitsta. Metsa taastamisest saadava tulu ja kulude õige jaotuse tagamiseks on vaja kohalike elanike ja maaomanike tihedat osalemist otsuste tegemisel.

Loomi kasutatakse tavaliselt seemnete levitamiseks loodusliku uuenemise käigus. Kuid jahindus on drastiliselt vähendanud nende liikide populatsioone paljudes troopilistes metsades, eriti suuremaid linde ja imetajaid, kes puistavad laiali suurimaid seemneid. Suuremate seemnetega puudel on Brasiilia Atlandi ookeani metsades tihedam puit ning suurte seemneid hajutavate imetajate ja lindude, nagu tapiirid ja tuukaanid, kadu võib viia selleni, et taastunud metsades domineerivad heledad puud, mis salvestavad vähem süsinikku. Kagu-Aasia vihmametsade peamistel puudel on tiivulised seemned, mis keerlevad õhus lühikeste vahemaade tagant ja suudavad taasasustada alasid, mis asuvad seemneallikast mõnekümne meetri kaugusel.

Troopilised metsad kasvavad sageli orgaaniliselt maha mahajäetud aladel, mis on kaugel nende algsetest rikkumata elupaikadest. Kui aga seemnete leviku piirangud takistavad nendes noortes metsades kunagi domineerinud puuliike, säilitaksid nad süsinikku aeglasemalt ja toetaksid vähem loomaliike.

Kui kaua võtab looduslik metsa taastumine aega?

Mahepõllumajanduslikult taaskasvavate metsade parim külg on see, et see ei vaja inimese sekkumist; loomulikuks taastumiseks piisab inimese tegevusetusest. Loodus taastab end sageli põldude servadest, mahajäetud karjamaadest, võsast taimestikust ja muudest mahajäetud aladest.

Uuringu kohaselt võtab vihmametsade raiumine taastumiseks kaua aega, kuid Brasiilia Atlandi ookeani vihmametsade puhul võivad teatud tegurid seda protsessi kiirendada. New Scientisti sõnul võib mets oma ilu taastada 65 aasta pärast.

Maastiku algseisundi taastamine võtaks aga 4000 aastat. Kuna Brasiilia Atlandi ookeani metsa on aastate jooksul pidevalt kasutatud toidu, ruumi ja puidu saamiseks, võib looduslik taastumine kesta tuhandeid aastaid, kui nende tegevuste takistamiseks midagi ette ei võeta.

Eesti metsaomanikud uuendavad valdavalt oma metsi

Keskkonnaameti metsasektsiooni 2017. aastal läbiviidud väliuuringu kohaselt on enamikul metsauuendusaladel välja kujunemas uus metsapõlv. Metsaspetsialistid viisid 2017. aastal metsa uuendamiseks läbi kokku 3450 ekspertiisi. pindala 4777 hektarit. Lageraiealade piiride kontrollimisel tehti eksperthinnangud juhusliku valiku põhimõttel metsateatiste põhjal. Üle viie aasta vanuseid lageraiekohti, kus uut vajalikku metsapõlvkonda ei kasva, on ekspertide hinnangul 262, kokku 367 hektaril ja mis moodustab 8% kõigist uuritud raiealadest. Metsauuendustähtaja pikendamise taotlusi esitati 179 eraldisel kokku 229 ha. Metsa uuendamine toimus üheksal eraldisel kogupindalaga 43 hektarit.

Tarnijate aruannete ja liikmesriikide teadete kohaselt kasutati 2017. aastal metsa noorendamiseks 31,3 miljonit taime. Kuusk on endiselt kõige populaarsem kasvav puu, istutatud on 16,8 miljonit puud. Kuna Eestis ei jätkunud omakasvatatud taimi, veeti teistest riikidest kohale 4,1 miljonit taime. Metsaseaduse kohaselt tuleb raiepiirkonnad ja surnud metsaosad taasmetsastada erinevate meetoditega, sealhulgas metsa istutamine, külvamine ja lisaistutus, samuti taimekasvatus.

MetsaABC on Eesti metsafirma, mis pakub metsaomanikele metsa ülestöötamist ja majandamist koos metsakinnistute ostu- müügiga. Nende meeskonnal on aastakümnete pikkune kogemus kohalikul metsaturul. Metsateenuste saamiseks ja metsakinnistu ostmiseks võtke nendega ühendust juba täna!